1. KUNST 

Rahvakalender sisaldab endas hulgaliselt olulisi tähtpäevi, millest enamus märkisid sada ja veel enamgi aastat tagasi tähtsate talutööde algusi ja lõppe. Tähtpäevadega käis tihti kaasas kindel kombestik, tavad ja keelud, vahel ka laulud või mängud. 

Ülesanne: Vali rahvakalendri tähtpäevade seast üks ja uuri, mida sel päeval tehti või tegemata jäeti. Teadasaadu põhjal loo üks vahva joonistus või fotokollaaž koos märkustega, mis tolle tähtpäeva tegemisi ilmestab. Lisa oma tööle tähtpäeva nimetus, pildista see üles ja saada meile.

2. MUUSIKA

Pilliportaal on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonnas valminud pille tutvustav vahva veebileht. Sealt leiab infot erinevate pärimusmuusikas kasutatavate pillide kohta. Vali erinevate pillide seast üks lemmik, millele keskendud. 

Ülesanne: koosta valitud instrumendi kohta ristsõna, mille lahendusest tuleb kokku pilli nimi. Ristsõna küsimused peavad vastama pilli kohta käivatele faktidele. Saada ristsõna meile. 

3. EESTI KEEL / KIRJANDUS / MUUSIKA 

Regilaul. Vanemat rahvalaulu nimetatakse regilauluks. Parallelism, lauluvärsside ümberütlemine ehk mõttekordus, on suulisele rahvaluulele omane kujundusvõte laulu rikastamiseks.

Teekäigul võib laulda mitmel põhjusel. Laulmine lühendab teekonda ja peletab väsimust, hääl on ka hoiatuseks metsloomadele, kes ei soovi kõndijate teele sattuda. Laulu kaja ühendab lauljat ümbritsevaga, aitab suhestuda teeäärse metsaga ning sellega, mis tema sees. 

Eesti regilaulude andmebaasist pärineb üks 1911. aastal Peetri kihelkonnast üles kirjutatud tekst: 
Lähme hellad, käime kullad 
Lähme hellad hiisi mööda 
Käime kullad kuusi mööda 
Salaja mööda saluda 
Seda teeda tipulista 
Maad aga maksakarvalista 
Kus olid enne orjad käinud 
Orjad käinud, härjad läinud 
Hulk siit läinud uhke'eida 
Riit siit läinud rikka'aida 
Pailu läind peretütterida 
Ei need teind teel iluda 
Teel iluda, maal mõruda 
Metsa kõrgepuul kõmuda 
Meie aga kaksi vaesta lasta 
Lähme seda teeda mööda 
Meie teeme teel iluda 
Teel iluda, maal mõruda 
Metsa kõrgepuul kõmuda 

(Arhiiviviide laulule: EÜS VIII 594/5 (114) < Peetri khk., Esna v., k. - W. Rosenstrauch & P. Penna < Toomas Valk, 62 a. (1911)) 
 
Ülesanne: Loe regilaulu teksti ja kuula laulu meloodiat Regilaulu Podcasti saatest „Kairi Leivo ja Laudaukse Kääksutajad “Lähme hellad, käime kullad”“. 
Arutlege rühmas teksti üle ja võrrelge väljenditega, mida kasutate oma koolitee kirjeldamiseks. 

Saatke meile võrdlused väljenditest, mida kasutati siis ja kasutatakse nüüd. Nt. seda teeda tipulista = mööda asfalteeritud kõnniteed; meie aga kaksi vaesta lasta = oleme täna väsinud koolijütsid 

4. EESTI KEEL 

Mõistatus on osa meie rahva suulisest pärimusest ja ühtlasi üks rahvaluule lühivormidest. Mõistatus koosneb küsimusest ja vastusest. Omal moel vihjab vastusele tihtilugu mõistatuses esinev võrdkuju või mingisugune muu esinev tunnus või omadus. Nii on torupilli kohta käivas mõistatuses näiteks iseloomuliku joonena välja toodud pilli torud: üks hani, kaks kaela. Viiuli kohta käivas mõistatuses on viiulit iseloomustatud aga hoopis nii: lagi all, lagi pääl, lae pääl lauletes.

Ülesanne: vali pilliportaalist veel üks instrument, mille kohta käiva video- ja kirjaliku materjali läbi vaatad. Seejärel loo teadasaadu põhjal oma mõistatus ja saada see meile.

5. KEHALINE KASVATUS / RAHVATANTS

Eesti Pärimusmuusika Keskus on pannud kokku pärimusmuusika erinevaid osi käsitlevad tasuta ligipääsetavad õppematerjalid. 

Ülesanne: vaata pärimustantse puudutavat osa SIIT ja õpi ära labajalg, salvesta enda esitus maksimaalselt 3 minuti pikkuse videona üles ja saada see meile.